Üks olulisem osa trükisest on paber, millele trükitakse.
Paberi valimine võib tunduda lihtne, aga baasteadmisteta on valiku tegemine pigem keeruline. Seda sellepärast, et sarnaselt kõigi teiste eluvaldkondadega on ka paberitootjal erinevad tooted ja erinevad viisid neid nimetada või markeerida.
Lisaks trükise silmapaistvale disainile ja haaravale sisule mõjutab trükise lõpptulemust ka trükkimise kvaliteet. Hea trükise tulemus sõltub peamiselt kahest asjaolust. Esmalt trükiste tellija valdkonnateadlikkusest ja teiseks trükiteenuse osutaja kogemustest.
Lisaks väljanägemisele mõjutab paberivalik ka sinu trükise lõpphinda, kvaliteeti ja vastupidavust. Et saaksid teha õige valiku, peaksid arvestama peamiselt kahe olulisema teguriga: paberi tüübi ja grammkaaluga.
Paberi tüübid
Katmata paber – Seda tüüpi paberit ei ole spetsiaalselt töödeldud ning selle pind on kergelt kare. Katmata paber sobib hästi pikemate tekstide trükiks. Sellised trükised on näiteks blanketid, tänukirjad, raamatud, brošüürid ja muud peale kirjutatavad trükised.
Kaetud paber – Sellist tüüpi paber on kaetud kriitja kihiga, mis annab paberile siledama poolmati või kohati isegi läikiva tulemuse. Kaetud paber sobib paremini värvirohkete piltidega trükiste jaoks. Poolmatti paberit (Silk) on parem kasutada selliste trükiste tootmisel, kus teksti ja pilte on võrdselt. Ning läikivat paberit (Gloss) kasutatakse trükises, kus on just pildid esiplaanil. See paberitüüp on enim kasutusel just reklaamtrükiste tootmisel.
Taaskasutatud paber – 100% taaskasutatud paber on kergelt hallika varjundiga katmata paber. Selle paberi kasutamisel võivad pildid jääda pisut tuhmimad. Samas edastab sellise paberi kasutamine keskkonnasäästliku trükise sõnumit, mis on tänapäeval väga hinnatud.
Disainpaberid – Sellist tüüpi trükipaberid on enamasti värvilised ehk nii-öelda eripaberid. Nende kasutamine võimaldab anda trükisele eksklusiivsema väljanägemise. Eripaberite kasutamine on soovitatav selliste trükiste tootmisel nagu näiteks kutsed, postkaardid, tänukirjad või ka pakendid.
Kartong – See paberitüüp on täiesti omaette klass. Parim võimalus selle ilmestamiseks on materjali grammkaal. Näiteks kui võrelda 300g/m², paberit ja kartongi, siis viimane on tunduvalt jäigem ja mahulisem. Kartongi on soovitatav kasutada näiteks postkaartide, pakendite, seinakalendrite (Trio, Mono) ülapiltide jms. trükkimisel.
Paberi grammkaal
Teine sama oluline parameeter paberi valiku juures on paberi grammkaal ehk pinnakaal. See näitab mitu grammi kaalub 1x1m trükipaberit. Näiteks mõõt 100 (g/m²) tähendab seda, et üks paberileht suurusega 1 ruutmeeter kaalub 100 grammi. Klassikaliseks näiteks võiks tuua tavalise koopiapaberi – (A4 80 g/m²) kaalub 5 grammi. Ka paberi grammkaalu järgi võib teha valikuid, mida ja millise kaaluga paberile trükkida. Järgmiseks mõned näited:
80–100 g/m² – blanketid, kontoripaber, vihikute ja raamatute sisu, märkmepaber, ajakirjad vms.
115–130 g/m² – ajakirjad, brošüürid, reklaamlehed, voldikud ja flaierid, tänukirjad vms.
130–170 g/m² – voldikud, brošüürid, plakatid, flaierid jms
200–300 g/m² – vastupidavamad plakatid, flaierid, pakendid, dokumenditaskud, visiitkaardid jms.
250–350 g/m² – visiitkaardid, pakendid, postkaardid, premium flaierid ja plakatid jms.
Loomulikult on see vaid jäämäe pealmine osa, aga siiski aitab see esmaseid valikuid teha. Vähemasti võimaldab see teadmine koostada hinnapäringut, eristada ühte pakkumist teisest või pidada trükikojaga läbirääkimisi viisil, mis viib Sind Sinu oodatud tulemusele lähemale.